Puhkus Eestis – Hansareisid – Busside tellimine

Eestimaal on väga palju kauneid paiku, mis pakuvad erinevaid võimalusi puhkuseks. AS Hansareisibüroo aitab organiseerida toredat klassi ekskursiooni/üritust, mõnusat nädalalõppu või pikemat puhkust, leida sobivat paika firma suvepäevadeks või mõneks muuks ürituseks. Pakume omalt poolt mugavat bussitransporti ja teeme vajalikud broneeringud Teie soovitu korraldamiseks. PAKUTAVAD REISID TOREDALE SELTSKONNALE:

Matkad Pärnumaal

Kanuumatkad Matsalu rahvuspargi jõgedel

Matkale on oodatud korraga 1-8 inimest.
Matka kestvus 2-8h.
Matku korraldame Kasari, Rumba, Suitsu ja Rõude jõgedel. Matka pikkuse ja marsruudi
lepime kokku vastavalt soovile.
Retkel kohtume erinevate veelindudega,näeme kobraste tegevusjälgi ja hea õnne
korral võime kohata ka metsloomi.
Matku korraldame kolme-, viie- ja kaheksakohalistel kanuudel.

Hilisõhtune kopravaatlus Matsalu rahvuspargi jõgedel kanuuga

Matkale on oodatud korraga 1-20 inimest.
Matka kestvus 2-3h
Matk algab ja lõpeb Kloostri linnuvaatlustorni juurest, aerutame mööda Kasari jõge ülesvoolu
ja põikame sisse Vanajõele. Matkal kohtume erinevate veelindudega, näeme kopraid, nende
tegevusjälgi ja hea õnne korral võime kohata ka muid metsloomi.
Matku korraldame kolme-, viie- ja kaheksakohalistel kanuudel

Kesselaiu külastus suurkanuudel ja meresüstadel

Matkale on oodatud korraga 1-20 inimest.
Matka kestvus 5-8h
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest
idas ning kuulub Muhu valla koosseisu. See on vanim ja kõrgeima loodusliku
maismaapunktiga laid Eestis. Aerutame Kesselaiule ja tutvume saare looduse ning
vaatamisväärtustega.

Fatbike matkad Matsalu rahvuspargis

Matkale on oodatud korraga 1-8 inimest.
Matka kestvus 2-3h
Fatbike rattaga saab sõita igasugusel pinnasel – isegi seal, kus muidu tuleb kõndida, ratas
käekõrval. Matku korraldame Kloostri linnuvaatlustorni ümbruses, Penijõe
matkarajal ja Saastna poolsaarel. Matkal kohtume erinevate veelindudega ja hea õnne
korral võime näha ka metsloomi. Alguskoha ja marsruudi täpsustame enne matka.

Fatbike matk Paatsalus

Matkale on oodatud korraga 1-8 inimest.
Matka kestvus 2-4h
Matka alustame Illuste mõisa juurest, sõidame mööda rannikut Illuka poolsaare
tippu, tutvume Paatsalu piirkonna mõisate ja ajalooga. Matkal kohtume
erinevate veelindudega, näeme kobraste tegevusjälgi ja hea õnne korral võime
kohata ka metsloomi.

Räätsamatkad Nätsi-Võlla rabas

Matkale on oodatud korraga 1-25 inimest.
Matka kestvus 2-6h
Nätsi-Võlla raba on Eesti suurim terviklik rabalaam, seal puuduvad laudteed ja
suunaviidad. Nätsi-Võlla raba on laugasterikas.
Räätsamatkad toimuvad igal aastaajal.
Retkel vaatleme loodust, ületame õõtsuvat raba ja ujume rabajärves. Pikematel retkedel on
võimalik külastada ka rabas asuvaid kunagi asustatud Salusaari ja/või ületada Nätsi-Võlla raba.

Meresüsta – ja kanuumatkad Varbla ja Paatsalu laidudel

Matkale on oodatud korraga 1-25 inimest.
Matka kestvus 2-5h
Korraldame matku nii Paatsalu kui ka Varbla laidudele – Oosäärele või Pöörilaiule. Enne
15.juulit, kui on lindude pesitsusaeg, aerutame vaid ümber laidude.
Matk on jõukohane kõigile. Valikus on meresüstad ning kaheksakohalised suurkanuud
ning aerusurfilauad. Alguskoha ja marsruudi täpsustame enne matka.

Külastame Viljandimaad

Heidame pilgu Puhja lähistel Ulila turbarabale.
Ronime Võrtsjärve hoiuala vaatetorni. Jõesuu 15 meetrit kõrge puidust vaatetorn asub Võrtsjärve külastuskeskuse lähedal Emajõe alguses.Tornist avaneb hea vaade Võrtsjärvele ning Emajõe luhtadele.
Peatume Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kus uurime ekspositsiooni ja vaatama filmi. Mitmekesineloodus,omapäranekultuurilugu rippsildade ja ühepuulootsikutega ning üleujutused ehk viies aastaaeg on toonud sellele paigale populaarsust.
Seejärel läbime Ingatsi 3 km pikkuse õpperaja, mis algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas.
Sõidame Suure-Jaani, mis on olnud kihelkonnakeskuseks ja uudistame sealset kirikut ja kalmistut. 13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep’a ratasrist aastast 1598 ja J. Köleri matusepärjad aastast 1899. Kalmistule on maetud teiste seas Artur Kapp, Johann Köler, Aleksander Mälton ja Mart Saar.
Võimalus lõunat süüa Suure-Jaani kohvikus „Arturi juures“.
Külastame Lõhavere Lembitu linnamäge. Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäevalgi.
Olustvere mõisapark on kaunis kultuurmaastik. Loomasõpru tervitavad hobused, kitsed, alpakad ja mitmed teised loomad. Tiigid ja sillakesed loovad mõnusa võimaluse nii pardiperega tutvumiseks kui veealuse maailma uudistamiseks.
Olustvere mõisa leivakoja püsiekspositsioon tutvustab sulle maaharimist mõisaajal.
Keraamika- ja klaasikoda asub mõisakompleksi endises viinaköögis.
Sepikojas on võimalus tutvuda sepa tööga.

Külastame Jõgevamaad

Väljasõit Tartust Vanemuise alumisest parklast.
Endla looduskaitsealal (8162 ha) säilitatakse Eestile tüüpilist, kuid mujalt Euroopast juba kadumas olevat metsa-ja soomaastikku. Kaitsealale on rajatud mitu erineva pikkusega looduse õpperada. Läbime 1,3 km pikkune Männikjärve raba õpperaja kulgeb mööda laudteed. Siin saate ülevaate tüüpilisest rabamaastikust ning sellele iseloomulikust taimestikust.
Kolme maakonda (Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa) ulatuval looduskaitsealal asuvad ka Eesti suurimad, Norra-Oostriku allikad. Siin olevast vaatetornist, mis pidi olema Vanemuise kasutütre Juta erilise kaitse all, saab jälgida Endla järve linnurikkust. Looduskaitseala keskus asub endise Tooma sookooli hoones.
Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.
Palamuse muuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, mis uurib, kogub, ja säilitab koolielu alates17. sajandist kuni Eesti iseseisvumiseni. Süvenenumalt tutvustatakse kihelkonnakoolide toimimist Eestis läbi O. Lutsu „Kevade“. Samuti talletab muuseum kohalikku haridus- ja kultuuripärandit teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, lähtudes oma tegevuses loodussäästlikest ja keskkonnasõbralikest põhimõtetest.
Ette tellides saab osaleda huvitavates programmides. Vaata ja vali https://www.palamusemuuseum.ee/programmid/

Maanteemuuseum Põlvamaal

Väljasõit Tartust
Tilleorust algav rada kulgeb 4,5 km pikkuselt mööda jõelammi, läbib palumetsad ja salukuusikud, jõuab Merioone allikani. Enamus rajast kulgeb mööda eramaad. Ahja jõe ülemjooksul, Tille ja Möksi veski vahelisel lõigul paiknev maastikukaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru, lisaorgude, jäänukkõrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus – tõeline looduse käsitöösaal. Tilleoru maastikukaitse alal olev Merioone allikas on ülipuhta veega allikas. Vanarahva teadmisel on see ühenduses merega ja pühapaik. Merioone kalju peal kasvav männipuu on Ristipuu.
Soovi korral saab lõunat ette tellida Maanteemuuseumi Varbuse teemajas.
Eesti Maasteemuuseumi näituseala hõlmab kolme osa. Uusim, „Masinahall – masinate valitsemine” on interaktiivne väljapanek auto mehaanikast ja liiklusfüüsikast, ohutust liiklemisest ja turvaliste teede ehitamisest. Väliekspositsioon “Teeaeg” on ajas ja ruumis lahti rullunud tee, mille igal käänakul avaneb murranguline ajalooetapp ning kus esitletakse ka Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Lapsi rõõmustavad liikluslinna elektriautod ja erinevad kaherattalised. Postijaama peahoones räägitakse hobuajastu teede ja liikumisviiside arengust ning teisel korrusel asub lastemuuseum.
Võimalik on ette tellida programme: https://www.maanteemuuseum.ee/programmid/e-koolikott