Kaunid Eesti maastikud
Heidame pilgu Puhja lähistel Ulila turbarabale.
Ronime Võrtsjärve hoiuala vaatetorni. Jõesuu 15 meetrit kõrge puidust vaatetorn asub Võrtsjärve külastuskeskuse lähedal Emajõe alguses. Tornist avaneb hea vaade Võrtsjärvele ning Emajõe luhtadele.
Peatume Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kus uurime ekspositsiooni ja vaatama filmi. Mitmekesineloodus,omapäranekultuurilugu rippsildade ja ühepuulootsikutega ning üleujutused ehk viies aastaaeg on toonud sellele paigale populaarsust.
Seejärel läbime Ingatsi 3 km pikkuse õpperaja, mis algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru rabas.
Sõidame Suure-Jaani, mis on olnud kihelkonnakeskuseks ja uudistame sealset kirikut ja kalmistut. 13. sajandil ehitatud kirik on üks Viljandimaa ja Eesti vanemaid keskaegseid kirikuid, mis on mitu korda hävinud ja taastatud. Kirikus asuvad Anne Ratccsep’a ratasrist aastast 1598 ja J. Köleri matusepärjad aastast 1899. Kalmistule on maetud teiste seas Artur Kapp, Johann Köler, Aleksander Mälton ja Mart Saar.
Võimalus lõunat süüa Suure-Jaani kohvikus „Arturi juures“.
Külastame Lõhavere Lembitu linnamäge. Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäevalgi.
Olustvere mõisapark on kaunis kultuurmaastik. Loomasõpru tervitavad hobused, kitsed, alpakad ja mitmed teised loomad. Tiigid ja sillakesed loovad mõnusa võimaluse nii pardiperega tutvumiseks kui veealuse maailma uudistamiseks. Olustvere mõisa leivakoja püsiekspositsioon tutvustab sulle maaharimist mõisaajal. Keraamika- ja klaasikoda asub mõisakompleksi endises viinaköögis. Sepikojas on võimalus tutvuda sepa tööga. Alustame koduteed.
Reisipäeva pikkus on ca 8 tundi.